Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: isa, ole enda üle uhke – seksi kuni surmani!

Klišeena leviv arvamus, et on palju vabatahtlikult lastetuid naisi ja lastetus ei puuduta mehi – kes ju ikka saavad lapsi, kui tahavad –, on sügavalt ekslik ja seda ei peaks võimendama.

Pole vähimatki kahtlust: isa on tore olla, isaks saamine on mehele vaimselt ja füüsiliselt rahuludust pakkuv ning hingeliselt vajalik, kuigi isaks jäämine nõuab muljetavaldavat pingutust, mis sugugi igale mehele pole konti mööda – mõned saavad isaks, aga ei jää selleks. Teised ei saa iialgi, kuigi igatsevad väga saada.

Meil on edasipüüdlikke isade kõrval mõnevõrra neid, kelle lapsed oma isa väga tihti ei kohta, kuid valdav osa saavad oma tööga hästi hakkama – lapsed kasvavad suureks, elu läheb edasi. Olgu seekordne isadepäev nende isade päralt, kes on heaks eeskujuks ka iseendale.

Esimest korda tähistati maailmas isadepäeva 1910. aastal USA-s, kus pool sajandit hiljem sai tähtpäevast riigipüha. Enam kui 100 aastat on inimesed üle maalima mõistnud, et isasid on vaja tähele panna, tunnustada ja kiita – et nad asja eest teist takka ei väsiks ja ei murduks. Isadepäeva traditsiooni algatas tütar, kelle sõjaveteranist isa oli pärast ema surma üksi üles kasvatanud kuus last. Tütar tundis, et ta isa oli kangelane.

Eestis pole palju mehi, kellel on kuus last ja veel vähem neid, kes peavad nad üksi üles kasvatama, kuid reedel riigikogus peetud isadepäeva konverentsil „Miks Eesti mees kardab isaks saada?“ selgus, et isaks olemist naudivad ja pidasid tähtsaks kõik mehed, kes sõna said. Isa roll on õnnestav, loob lähedust abikaasaga ning annab elule mõtte ja mõõtme.

Lastetuks jäämine sarnaneb leinaga

Konverentsil esinenud psühhiaater Andres Lehtmets märkis, et mees peab enda üle uhke olema, siis on tema vaimne ja füüsiline tervis parem. Väga kasulik on patsutada endale ühe käega ühele õlale ja öelda endale: „Ma olen tubli!“ ning teise käega teisele õlale ja öelda omaette olles ning kõva häälega sedasama. Üks põhjus, mille pärast mees saab enda üle uhkust tunda, on hästi täidetud isaroll. Inimesel ei ole midagi vaja anda kellelegi tagasi, tal tuleb anda edasi.

Teiste tunnustus võib olla vajalik ja siiras, kuid veel tähtsam on aru saada, mida sa hästi teed ning ennast iseendale selle eest kiita. Täna võivad end mõlemale õlale patustada need, kes on isad. Selliseid mehi on Eestis 307 132, kuus kümnest täisealisest Eesti mehest on isad. Isa roll ei ole sugugi midagi taanduvat – hoopis vastupidi. Eesti mees tahab isa olla.

„See võib kõlada ootamatult, aga olen kohanud väga palju küpses eas mehi, kes on sügavalt õnnetud, sest pole kunagi isaks saanud. Klišeena leviv arvamus, et on palju vabatahtlikult lastetuid naisi ja lastetus ei puuduta mehi – kes ju ikka saavad lapsi, kui tahavad –, on sügavalt ekslik ja seda ei peaks võimendama. Minu professionaalne kogemus näitab, et lastetus on nii meeste kui ka naiste jaoks sügavalt traagiline, mingil perioodil leinaga sarnane kogemus,“ rääkis naistearst Kai Haldre hiljuti antud intervjuus.

Regulaarne seemnepurse hoiab eesnäärme tervena
Isaks saamine ja isaks jäämine on inimesele loomuomane, kuigi vastuolulised suhted inimeste vahel ei aita alati soovitud tulemuseni mõistlikkult jõuda. Mullu esimest korda isaks saanud mehed olid keskmiselt 32-aastased. Nad on päris eakad, kui alustavad pereelu. Nooruse lust ja lillepidu viljakusele positiivselt ei mõju. Siiski on armastusel isaks saamise kõrval mehe jaoks ka väga oluline tervise(spordi) roll.

Meestearst Margus Punab kirjutab oma uues raamatus „Meeste tervis“ järgmist: „Väga oluline kusemishäireid ja eesnäärmemuresid ennetav meede on aktiivne suguelu (siinse raamatu kontekstis mõistan selle all just seemnepurskega lõppevat seksuaalelu). Seksuaalelu puudumine või harvenemine mõjutab enam just kesk- ja vanemaealisi mehi.“ Seega, seksida tuleb iga juhul kuni surmani, kui tahad püsida võimalikult terve ja õnnelik.

Statistkaamet kirjeldas isadepäeva puhul keskmist Eesti isa ning selgus, et keskmine Eesti isa on 54-aastane, kõige rohkem on Eestis 51-aastaseid isasid. Üle 100-aastaseid isasid on Eestis 16. Keskmisel Eesti isal on kaks last.

Ma olen mõni kuu üle 50-ne, 3 lapse isa. Vanuse poolest keskmine, laste arvult üle keskmise. Ma olen enda üle uhke, nagu dr Lehtmets soovitas. Püüan elada elutervelt, dr Punabi soovitusi arvesse võttes. Püüdke ka. Head isadepäeva!