Loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia, valitsusasutuste ja avalikkusega juba üle 20 aasta

Janek Mäggi: Kristlik meedia ravib kristlaste ilmalikustumist

EELK häälekandja ajalehe Eesti Kirik 100. sünnipäev ütleb, et kristlik meedia on Maarjamaal olnud pikka aega olemas ja edukas – ta on suutnud vaatamata riigikorra muutustele ja ühiskonna (näilisele) ilmalikustumisele ellu jääda ning olla tugev ja tubli kristlaskonna eestkõneleja koos TV7, Pereraadio, Raadio 7 ning veel mitme koguduse ja organisatsiooni väljaandega.

Kristlased vajavad kristlikku meediat nagu õhku – peavool ei suuda ega taha kajastada kõike seda, mis aitab kristlastel hoida Jumala sõna meeles ka siis, kui koguduse kooskäimisi ei ole võimalik olnud piisavalt tihti külastada.

Inimesel tuleb aidata vastata küsimusele mida uskuda?, kuid tal tuleb aidata vastata ka küsimusele miks uskuda? ja kuidas uskuda?, kummalegi küsimusele vastuse leidmine ei olegi alati nii lihtne.
Kui lugeda kokku, mitu erinevat konfessiooni Eestis on, kellest suur osa ehk kümme kuulub Eesti Kirikute Nõukogusse ning kellel kõigil on mõnevõrra omamoodi, kuigi alati mitte vastuolulised seisukohad, kuidas uskuda, vajab usklik arutelusid, kus ta saab oma arusaama või ilmutuse, milline on õige tee just tema jaoks.

Evangeeliumi peab saama kuulata salajas

Loomulikult peab kristlik meedia ka siis, kui ta on kindla kiriku või organisatsiooni häälekandja, olema põnev, huvitav ja lugeja jaoks haarav. Pole mõtet trükkida tekste, mis täidavad ära leheruumi, kuid millel ei ole sõnumit, mis ei loo uut teadmist, mis lugejale korda läheb.

Häälekandja eelis on, et ta võib kirjutada asju nii, nagu organisatsiooni liikmed ja juhid mõtlevad, tajuvad, tunnevad ja õigeks peavad. Võib kirjutada Jumal suure tähega ja keeletoimetaja ei pea seda kummaliseks. Võib panna ametirüüs kirikuõpetajate pilte nii palju kui vaja, ilma et keegi küsiks: kas meil muud elu ei olegi? See on väga suur vabadus.

Kristliku meedia ülesanne on kristlaste omavahelise suhtluse korraldamise kõrval kuulutada evangeeliumi neile, kes seda kuulnud või kuulanud pole. Kirikusse teenistusele minek ei olegi esimese sammuna nii lihtne. Palju võõraid inimesi, kes kõik teavad, millal tuleb püsti tõusta ning millal ja mida öelda või laulda. Keegi võib tulla veel rääkima ka, see on raske.

Kristlik meedia juhatab inimesi Jumala juurde. Ajalehte või veebiväljaannet võib lugeda salaja, pelgamata, et keegi teeb selle lugemisest suuremat numbrit. Huvitundjaid on alati rohkem kui neid, kes on juba pühendunud ning oma tee leidnud. Jeesus pidas iga lammast oluliseks, eksinu on eriti tähtis, ta tuleb päästa.

Kiirus, kiirus, ei muud!

Meedia on viimasel paarikümnel aastal palju muutunud, seetõttu on teisenenud ka ajakirjaniku töö ja roll ühiskonnas. Kui varem oli ajakirjanik rohkem looja, siis nüüd on ta peamiselt info vahendaja, edasiandja. Järjest vähem on pikki vaatluslugusid, millega autor on vaeva näinud nädalaid, mõnedel juhtudel kuid.
Kui sündmus on toimunud, peab see kohe olema üleval online’is, veel parem, kui edastus on live’is. Järgmisel päeval pole sotsiaalmeediasse enam mõtet möödunud üritusest pilte üles panna, need on vanad ning huvitavad parema juhul mõnd paadunud fänni või sündmustes osalejat, kuid mitte laiemat avalikkust.

Selle trendiga peab kaasa minema ka kristlik meedia. Vahendus peab olema kiire, täpne ja „elus“, mõnevõrra ka moodne (loe: kõnetusviisilt lugejale ja kuulajale mõistetav). Kirik on konservatiivne oma loomult, kuid inimesed, kes täna kirikus käivad ei ole samad, kes käisid seal nt 300 aastat tagasi. Selle ajaga on muutunud meie keelgi sedavõrd, et pole kindel, kas tänane eestlane saab aru, mida nt Vastseliina kirkus räästoolist (kaasaegsemas keeles kantslist) toona räägiti.

Kindlasti peab kristlik meedia kokku hoidma. Kvaliteetset sisu tuleb omavahel linkida ja võimendada, see toob kaasa mõjukuse kasvu. Täna märkan kristliku maailma väliseid reklaame kristlikus meedias pigem harva, kuid see ei peaks nii olema. Eesti kristlased on arvestatav tarbijaskond ning kindlasti võimaldaksid sobivad reklaamid teha palju paremat kristlikku meediat, mille rahaline seis ei ole välisel vaatlusel kõige eesrindlikum.

Näiteks kristlikud tele- ja raadiosaated peaksid olema üleval kõigis portaalides, isegi kui nad on toodetud teise konfessiooni väljaande poolt, sh ERRis tehtud ja nii edasi. Meil ei ole nii palju vaimujõudu, et omavahel samu asju tehes võistelda. Me peame kuulutama evangeeliumi ning selleks, et seda tööd hästi teha, omavahel kokku hoidma. Misjonikäsku tuleb täita tähelepanuväärse pealehakkamisega.